Neljapäev 05. juuli: Kuid kauneid paiku on allpool kah – Ben Nevise vallutamine (kokku 18,1km, 9h22min teel, sh 7h00min liikumises, NB! Kogutõus 1345m (!!!) vertikaali)

Tunnistan ausalt, et ei jaksa peale tänast päeva pikalt kirjutada, seepärast on tänase päeva kokkuvõte piltides. Luban, et homme kui sõidame rongiga Fort Williamist Glasgowsse tagasi, siis kirjutan taas pikemalt. Hommikune Ben Nevis (pildil parema künka taga) paistis kõike muud kui sõbralik Esimese (eelmisel pildil vasakpoolse) ja teise (parempoolse) künka vahel, umbes 500 meetri kõrgusel…

Kolmapäev 04. juuli: Ma olen sinu lõpmatusse kulgev tee Kinlochlevenist Glenn Nevis Caravan Parki (kokku 23,8km 8h10min teel, sh 6h44min liikumises, NB! Kogutõus 750m vertikaali)

Ja ongi meie WHW viimane päev õhtus. Tõsi, lõpp-punkti Fort Williamsisse on siit veel paar miili minna ja sinna jõuame alles homme õhtuks, kuid loeme oma selleaastase matka edukalt lõppenuks. Hommik meie privaatses magamistoas algas kell 6.45, nagu tavaliselt. Veidi pakkimist, muud kohmitsemist, söömist ning GPSi punktide sisestamist asusime veidi enne kella 8 teele. Ilm…

Teisipäev 03. juuli: Samm raskeks muutund järsul teel Glenncoe Ski Resortist Kinlochlevenisse (pluss 22km bussi ja autoga päeva alguspunkti, matkamist kokku 19,5km, 7h30min teel, sh 5h30min liikumises, NB! Kogutõus 500m vertikaali)

Täna sai hommikul pisut kauem magada, sest suveaja tõttu läks buss kell 9.30 (talvel oleks läinud 8.15) ning hosteliomaniku abikaasa lubas meid autoga külakesse viia. Vaatamata sellele olime oma kuuese toa esimesed ärkajad, ülejäänud jäid meist sinna maha õiglase und magama. Bussijaamas kohtasime ühte järjekordset sakslast, kes oli lõpetamas oma matka ühelt Šotimaa rannikult teisele….

Esmaspäev 02. juuli: Pioneerid metsateel käivad reipal sammul Bridge of Orchy’st Glenncoe Ski Resorti (+ Starithfillanist Tyndrumisse autoga, Tyndrumist Bridge of Orchysse rongiga ja Ski Resortist külla bussiga, matkamist kokku 24,4km, 8h30min teel, sh 6h20min liikumises, NB! Kogutõus 620m vertikaali)

Hommik algas väikese ärvusega, et kuidas tänane logistika toimib, sest võid ju plaane teha, aga kui viskab vimka sisse, on kõik jälle pea peal. Äratus oli tavalisel ajal st kell 7, sest olime valmis “halvimaks” ehk siis nelja kilomeetri kõmpimiseks Tyndrumi, et sealt rongiga edasi sõita. Kui meie kella 7 ajal liigutama hakkasime, oli laager…

Pühapäev 01. juuli: Kord olid niidud rohelust täis … teel Inverarnanist Tyndrumisse (20,8km, 7h42min teel, sh 5h55min liikumises, kogutõus 720m vertikaali)

Tänase päeva võib lugeda šokeerivaks puhkepäevaks, sest oli ta ju nii teepikkuselt kui ka ajaliselt senistest lühim. Veelgi enam, tegime vabatahtlikult päevatee tegelikust umbes 5km (200m kõrgusse) pikemaks. Hommik jõudis kätte tavalisel ajal. Öö, nagu võis arvata oligi kohutav. Umbes kella 3 ajal lülitasin ventilaatori välja ja akude laadijad sisse. Siis sai õhk ikka kapitaalselt…

Laupäev 30. juuni: Tee oli kitsas ja kivine Rowardennanist Inverarnanisse (25,7 km, 9h40min teel, sh 7h45 liikumises, NB! Kogutõus 840m vertikaali!)

Tänast päeva oskasime ette karta, sest Anu luges eile oma targast raamatust kokku kui kaua kestab teekond aeglaste liikujate jaoks ning sai kokku 660 minutit ehk 11 tundi. Tagantjärgi päevale hinnangut andes tuleb tõdeda, et me polegi vist kõige aeglasemad liikujad. Äratus oli kell 6.45. Mina ja sakslased olime selleks ajaks juba üleval, aga Anu…

Reede 29. juuni: Over the Hills and Far Away. Drymenist Rowardennanisse (28,8 km, 10h40min teel, sh 8h15min liikumises, NB! Kogutõus 900m vertikaali!)

Tänane päev kujunes oluliselt raskemaks kui hommikul arvasime. Kui eile tegi liikumise aeglaseks põrgukuumus, siis täna hoopis künklik maastik. Pealkirjas olen kasutanud fraasi mingist kooliaegsest menulaulust, mis räägib sellest kui kaugel on kallike – kauge maa taga üle mägede. Põhjusmõtteliselt oleksin võinud kasutada ka fraasi Ivo Linna poolt lauldust, teate ju küll “Tee minu pruudi…

Kolmapäev 27.juuni (II osa) Frankfurti lennujaam & Glasgow

Kuna täna oli erakordselt palju aega kirjutamiseks, siis publikule vastu tulles teeme ersndkorras ka teise postituse. Lufthansa lennuk maandus veidi peale kella 7 kohaliku aja järgi. Frankfurtis on tegemist Kes-Euroopa ajaga, mis on mei omast tunni võrra maas. Seega lendasime veidi üle kahe tunni. Sooja sööki (erinevalt Istanbuli lennuga) ei pakutud, ainult biskviit ja kohvi….

Kolmapäev 27.juuni – On the Road Again (Tallinn-Frankfurt-Glasgow)

Aeg on katkestada umbes aasta kestnud vaikus ning matkapäevik taas unest äratada, sest on ju suvi ja jalad lausa nõuavad matkasaabastesse kängitsemist. Tõele au andes, pole me vahepeal päriselt ainult kodus istunud, vaid ikkagi siin ja seal reisinud. Detsembri alguses olime kolm päeva Lääne-Rooma Keisririigi pealinnas Konstantinoopolis, mida praegu Istambuliks kutsutakse. Aprilli lõpus aga sama…

Neljapäev 13. juuli, reede 14. juuli – Kodutee (Oswiecim – Kaberla, 1330 km, 19h sh 16h sõiduaega)

Lõpp, nagu alguski oli päris raju andmine. Hommik Oswiecimis oli varajane. Kell helises 7.00 kahel põhjusel. Kõigepealt muidugi selleks, et võimalikult varakult Auschwitzi laagrisse ekskursioonile jõuda (muuseum avatakse kell 7.30), sest pikalt muigerdades oleksime koju jõudnud mine tea mis kell. Muuseum asus meist viie-kuue minutise autosõidu kaugusel. Kui me veidi peale kella 8 muuseumisse jõudsime,…