Neljapäev 13. juuli, reede 14. juuli – Kodutee (Oswiecim – Kaberla, 1330 km, 19h sh 16h sõiduaega)

Lõpp, nagu alguski oli päris raju andmine.

Hommik Oswiecimis oli varajane. Kell helises 7.00 kahel põhjusel. Kõigepealt muidugi selleks, et võimalikult varakult Auschwitzi laagrisse ekskursioonile jõuda (muuseum avatakse kell 7.30), sest pikalt muigerdades oleksime koju jõudnud mine tea mis kell.

Muuseum asus meist viie-kuue minutise autosõidu kaugusel. Kui me veidi peale kella 8 muuseumisse jõudsime, oli bussiparklas juba kümmekond bussi, autoparklas aga paarkümmend autot. Meie internetist loetud hirm, et kõigile ei pruugi pileteid jätkuda, osutus alusetuks. Jah, giidiga ekskursioonid olid kõik välja müüdud (neile tuleb koht mitu kuud varem reserveerida), aga üksikpileteid oli saada piiramatult. Ja need olid tasuta. Parkimise eest tuli maksta 13 zlotti (jaga 4-ga). Võeti vastu ka meie eurod.

14999300817020

Kohe väravas sai tehtud pilt, milleks sinna sõidetud ju saigi. Aga me tegime ikka korralike turistidena päris korraliku tiiru. Külastasime enamikku avatud barakke, jalutasime mööda laagriteid ning astusime läbi ka krematooriumist. Tegelikult väga masendav. Aga kui oleks minu teha, teeksin selle külastamise kõikidele kooliõpilastele kohustuslikuks.

This slideshow requires JavaScript.

Kell 10 (koduse aja järgi kell 11) startisime Eesti poole. Esimesed paar tundi olid kohutav piin. Mitte väsimus, tervislik seisund või probleemid autoga, vaid Poola teed. Saime tunda seda, miks pikamaajuhid Poolat kiruvad. Kitsad külavaheteed. Asfalteeritud kuid auklikud. Piirkiirus 70 km/h, külavahel 50 km/h (ja enamasti olidki külad). Kaks suurt autot teineteisest mööda ei mahtunud. Õnneks neid eriti palju ei sõitnud kah.

Alles kella kahe paiku, kui olime jõudnud Lodzini, saime sõitma hakata. Ega ma nüüd enam end tagasi ei hoidnud. 140 km/h oli lubatud, sõitsin nii 135 km/h. Kusjuures kütusekulu oli isegi väiksem kui külavahekal. Tegime ka mõned peatused, et süüa ja siis selleks, et söödu-joodu väljutada. Tõtt-öelda polegi koduteest rohkem rääkida.

Mina juhtisin auto läbi enamuse Poola. Pärast hilist lõunasööki sõitis Poola kiirteel edasi anu. Ly sõitis läbi Leedu. Mina läbi Läti. Häädemeestes istus rooli Anu, kuskil Märjamaa kandis Ly. Kui Ly koju jõudis, sõitsin lõpuni.

Kell oli 7 kui kodu uksest sisse astusime. Koerad rõõmustasid. Raplavanaisa samuti.

Ülejäänud päev möödus kotte lahti pakkides, riideid pestes, kulusid kokku arvates ja muru niites. Nii et alles täna võtsin viimase päeva kokkuvõtet kirjutada.

Ühe postituse sellest reisist luban veel. Sinna panen meie kõndimiste träkid ja pildigalerii.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s